Tuesday, October 24, 2017

Rootsi pood ehk Soomanni kauplus ja metsavennad

Maigi ja René Rootsi poe ees. Foto on inspireeritud Grant Wood`i 1930. aasta maalist "Ameerika gootika"

Rootsi raudteejaama juurde kuulub ajalooliselt üks poehoone, mille ehitas Jaan Soomann 1936. aastal. 1966. aastal ostis selle maja Aliide Rüütel, kes elas seal oma elu lõpuni - 1996. aastani. Peale seda ei ole maja kasutust leidnud. Kadunud on laut ja kuur ning hoone vajab hoolitsust. Kui raudteejaama soetasime, siis poehoone jaama juurde ei kuulunud, aga tänaseks on see küsimus lahenenud ja krunt moodustab terviku.
Ehitaja ja kaupmees Jaan Soomann paremal.
Aliide Rüütel Paremal.
*     *     *
Jaanuaris 2014 pidasime Vana-Läänemaa Ajaloo Seltsiga kaupluses ajaloopäeva, kus oli teemaks kuulsa metsavenna Ants Kaljuranna grupi poolt 1947. a. korraldatud Rootsi poe kaupade rekvireerimine. Mati Mandel on metsavendadest ja Ants Kaljurannast kirjutanud põhjaliku raamatu "Kogu tõde Hirmus-Antsust" ja pidas metsavendade poeskäigust ettekande.
Rootsi poes Vana-Läänemaa Ajaloo seltsiga.Paremal ajaloolane Mati Mandel, 2014
Mati Mandel "Kogu tõde Hirmus-Antsust"
Ants Kaljurand ehk Hirmus-Ants
1947. - 1948. aastal sai metsavendade põhibaasiks punker Rootsi jaama ja Vastupä küla vahel Soopaju metsas. Nii et Rootsi jaam ja pood asusid metsavendade punkrile päris lähedal.
Punkri asukoht
Tänavu täitus kuulsa metsavenna Ants Kaljuranna sünnist 100 aastat ja sellega seoses toimus Pärnus konverents "Ants Kaljurand 100". Konverentsil räägiti metsavendade tegevusest Eesti vabariigi heaks, vaenlase loodud kuvandist kui ka seda, kuidas võiks seda teemat edasi käsitleda. 
Eerik-Niiles Kross tegi oma ettekandes ettepanekud terminoloogia kasutamiseks metsavendadest kõnelemisel, et me ei võtaks üle vaenlase retoorikat, kes on aastakümneid propaganda käigus loonud metsavendadest kuvandit kui fašistlikest bandiitidest. Sellest ettekandest mõned slaidid:
Kes olid metsavennad
Metsavendade lendleht 1946
Kuvandi areng
Eesti terminoloogia ettepanekud

*     *     *

Grant Wood "Ameerika gootika", 1930

Monday, June 12, 2017

Iluaiad Rootsi raudteejaamas


Rootsi raudteejaam projekteeriti koos läbimõeldud haljastuse ja pargikompleksidega. Arhitekti jooniseid on erinevatest etappidest ja ühel neist on ka haljastus üles märgitud. Pätsu ajal peeti pargikultuuri au sees ja korraldati isegi võistlusi, mille käigus valiti kaunim jaamapark.
Virtsu-poolne park on selle heki ja puude vahel, 2017

Sama pargi sisevaade, 2017
Rootsi jaama ümbritsevad kaks parki ja hoovipoolne ringtee, mis samuti moodustab pargi. Wabariigi ajal oli ära jagatud, kes raudteelastest mingile pargile hoolitsust jagab. Siinsed pargid piirnevad akaatsiahekkidega, mida ääristavad pärnad, ringtee haljasala piirneb ainult pärnadega. Ülejäänud kujundus oli jaamas elavate-töötavate inimeste vaba looming.
Hoovipoolne ringtee, 2017
Peale iluaedade määrati projekteerimise käigus ka viljaaedade ja peenramaade asukohad.
Palju küsitakse, et milleks selles majas korterid on. See on selleks nii, et inimestele, kes raudteel töötasid, anti eluase jaamas. Lisaks oli olemas saun, kus pesta, laut, kus loomi pidada, kuur, kus asju hoida, aiapidamiseks maalapid ja kelder toidu säilitamiseks.
Hoovis, 2012
Kui jaama tulime, siis esialgu ei osanudki märgata läbimõeldud haljastusskeemi, sest aja jooksul oli loodus inimese plaanid üle joonistanud. Enelas, sirel ja teised käest läinud hea kasvuga taimed muutsid pargid hämarateks metsatukkadeks, mis mõjusid groteskselt klassitsistlikus laadis hoone kõrval. Kuna parkide olemasolu ei aimanud, siis ei taibanud seda võsa ka eriti üles pildistada, nii et fotovalik protsessist on kesine.
Vasakul on näha natuke parki ja paremal sisehoov, 2012
Sama park, mis eelmise pildi nurgas paistab. Palju enelast oleme siin juba välja juurinud, parki sisustab peamiselt sirel ja pärnavõsud, 2013
2013

Kui Virtsu-poolse  pargi pinnas oli ühtlaselt tõstetud, siis Rapla-poolne sisaldas mullakuhja, mis oli sirelist ja enelasest läbi kasvanud. Selle pargi pinnas sai lõpuks tasandatud ja üleliigne välja juuritud sellel kevadel. Pargid peaksid olema nüüd sellised nagu arhitekt nad 1930ndatel joonistas. Ringtee haljasala aga vajab veel aega.

2017
2017
2017
2017
2017